Kodukord

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUMI

KODUKORD

1.peatükk 
Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi üldised käitumisreeglid

2. peatükk
Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord

3.peatükk 
E-kooli täitmise kord

4. peatükk 
Hindamisest teavitamise kord

5. peatükk 
Õppest puudumisest teavitamise kord

6. peatükk 
Õpilaste tunnustamise kord

7. peatükk 
Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise kord

8. peatükk 
Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise kord

9. peatükk 
Õpilaspileti kasutamise kord

10. peatükk
Õpinguraamatu kasutamise kord

11. peatükk 
Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord

12. peatükk 
Õpilase ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise kord

13. peatükk 
Kooli külastamise kord

14. peatükk 
Jälgimisseadmestiku kasutamise kord

15. peatükk 
Õpilaste esemete koolis hoiustamise kord

16. peatükk 
JVG õpilase koolist väljaarvamise kord

17. peatükk 
JVG kooliruumide, raamatukogu, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise kord

18. peatükk 
JVG õpilaste kehalise kasvatuse tunnis viibimise kord

19. peatükk 
Kooli korrapidamise kord

20. peatükk 
Kooli kodukorraga tutvumise kord

 

 

 

 

 

 

 

Kinnitatud gümnaasiumi

direktori 03.03.2015

käskkirjaga nr 1.1-5/64

 

 

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUMI

KODUKORD

Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 68 lg 1 alusel.

 

1.peatükk 
Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi üldised käitumisreeglid

 

1.        Kooli kodukord on õpilastele ja koolitöötajatele (õpetajad ja teised töötajad) täitmiseks kohustuslik.

2.        Õpilase suhtes, kes ei käitu kooli kodukorra kohaselt, rakendatakse koolis õpilase suhtes põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

3.        Kooli kodukord on avalik dokument, millega saab tutvuda kooli veebilehel ja kooli raamatukogus. Kooli kodukord on väljas ka õpilastele nähtavas kohas, milleks on kooli infostend.

4.        Õpingute alusdokument on kooli õppekava, mis on üleval kooli veebilehel ning paberkandjal kättesaadav kooli raamatukogust.

5.        Õpilane saabub kooli õigel ajal, ei hiline ainetundidesse ega õpilasüritustele. Õpilane lahkub õppepäeva jooksul koolimajast vaid õpetaja eriloal.

6.        Tunnis on õpilane tähelepanelik, töötab kaasa ja täidab õpetaja poolt antud korraldusi.

7.        Tunnis suhtlevad õpilased omavahel ainult tunni eesmärkidega ettenähtud ülesannete täitmisel.

8.        Ainekonsultatsioonide ajad on pärast õppetunde. Ainekonsultatsioonide ajad on kooli infostendil ja veebilehel.

9.        Mobiiltelefonid on õppeprotsessi ajal (tund, arvestus, eksamid, klassiväline üritus) hääletul režiimil ja neid ei kasutata.

10.    Koolis on filmimine, pildistamine ja lindistamine lubatud ainult õpilase ja koolitöötaja nõusolekul. Sülearvutit võib tunnis kasutada vaid õpetaja nõusolekul.

11.    Kooli ei võeta kaasa ohtlikke esemeid.

12.    Koolitöötajal on õigus õpilaselt ära võtta õppetöös mittevajalikud ja/või ohtlikud esemed.

13.    Garderoob töötab 7.30-16.30. Garderoobi jäetakse üleriided ja välisjalanõud. Koolis peab õpilane kandma vahetusjalatseid. Õppetööks vajalikud asjad võtab õpilane kaasa.

14.    Suitsetamine on gümnaasiumi territooriumil, s.t. gümnaasiumi sees, jalgpalliväljakul ja 20 meetri raadiuses gümnaasiumi seintest keelatud.

Tagasi

 

2. peatükk
Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord

 

1.        Õppepäev toimub vastavalt kooli päevakavale. Kooli päevakava kehtestab direktor.

2.        Õppetunnid algavad üldjuhul kell 8.15.

3.        Koolipäeva korralduse aluseks on tunniplaan. Tunniplaani muudatustest teavitab klassijuhataja.

4.        Päevakavast õpilasele kohalduv osa ning muudatused selles tehakse õpilasele ja vanemale teatavaks elektroonilise õppeinfosüsteemi (e-kool) ja/või kooli veebilehe kaudu.

5.        Kui õpilasel või vanemal ei ole võimalik saada teavet elektroonilise õppeinfosüsteemi (e-kool) või kooli veebilehe vahendusel, siis tehakse õpilasele ja vanemale kooli päevakavast õpilasele kohalduv osa teatavaks viisil, milles kool lepib õpilase ja vanemaga kokku individuaalselt.

6.        Vajalik info päevakava kohta (tundide asendused, lühendatud õppepäev, tervishoiuameti uudised) on kooli infostendil ja kodulehel.

Tagasi

3.peatükk 
E-kooli täitmise kord

 

1.        Üldsätted

1.1.   E-kooli klassipäevik (edaspidi - päevik) on gümnaasiumi elektrooniline dokument, mille täitmine on kõikidele õpetajatele  kohustuslik.

1.2.   Päevikut täidetakse terve õppeaasta jooksul ja arhiveeritakse pärast õppeaasta lõppu.

1.3.   Täiendõppe jaoks luuakse eraldi päevikulehekülg.

1.4.   Konsultatsioonide jaoks eraldi päevikulehte ei looda.

1.5.   Käitumise ja hoolsuse hinnete märkimiseks kasutatakse järgmisi tähiseid:

E  - eeskujulik

H - hea

R - rahuldav

MR - mitterahuldav

 

2.        Elektroonilise klassipäeviku täitmine ja informatsiooni edasiandmine elektroonilise kooli administraatorile

2.1.E-kooli administraator (sekretär) kannab päevikusse õpilaste üldandmed: ees- ja perekonnanime, isikukoodi  ja kontaktandmed. Vajadusel korral korrigeerib neid.

2.2.E-kooli administraator (sekretär) koostab elektroonilises klassipäevikus õpetajate nimekirja ja kannab sisse vajalikud andmed.

2.3.E-kooli kasutaja registreerimiseks esitab õpilane, lapsevanem või õpetaja süsteemi kaudu taotluse. Taotluste ülevaatamine ja kinnitamine ei ole automaatne ja ei toimu reaalajas. Taotlusi kinnitada saab vaid kooli e-kooli administraator (infojuht), tema aga peab enne iga taotluse kinnitamist sealolevad andmed koos õppealajuhataja või direktoriga (või klassijuhatajaga) kooli võimaluste piires üle kontrollima (eriti puudutab see lapsevanemate taotlusi).

2.4.E-kooli administraator (infojuht) täidab päeviku koostöös õppealajuhatajaga, kandes sisse vajalikud andmed: õppeainete loendi, tundide arvu õppeaastas, õpilaste nimed klasside ja rühmade kaupa.

2.5.E-kooli administraator (infojuht) teeb õpilasele, kes õpib individuaalse õppekava järgi iga õppeaine jaoks eraldi päeviku.

2.6.Iga õppeaasta lõpus kannab e-kooli administraator (infojuht) sisse gümnaasiumi lõpetanute lõputunnistuste ja hinnetelehtede numbrid.

2.7.Iga õppeaasta lõpus blokeerib e-kooli administraator (infojuht) gümnaasiumi lõpetanute ja nende lastevanemate-kasutajate andmed.

 

3.        Elektroonilise klassipäeviku täitmine aineõpetaja poolt

3.1.      Aineõpetaja teeb sissekanded päevikusse tunni toimumise päeval kella 18.00ks.

3.2.      Iga kursuse/veerandi/perioodi algul kannab aineõpetaja päevikusse kontrolltööde toimumise ajad.

3.3.      Aineõpetaja täidab päeviku järgmiselt: tunni toimumise kuupäev, tunni järjekorranumber, tunnis saadud hinded ning puudujad („–“ ) ja hilinejad („+“).

3.4.      Pärast tunni sissekandmist täidab aineõpetaja tunni sisu kirjelduse ning sisestab kodused ülesanded.

3.5.      Kirjalike tööde hinded kannab aineõpetaja selle kuupäeva veergu, millal vastav tund toimus. (Üldjuhul on kontrollimiseks aega 5 päeva, erandjuhul (kirjand) 10 päeva).

3.6.      Suuliste tööde hinded kannab aineõpetaja sisse tunni toimumise päeval.

3.7.      Õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse vastavalt direktori poolt kinnitatud “Õpilaste hindamise korrale”.

3.8.      Kursuse/veerandi/perioodi lõpus sisestab aineõpetaja kokkuvõtvad hinded.

3.9.      Lastevanematega peab aineõpetaja sidet e-kooli kaudu.

3.10.  Juba sisestatud tunnile saab aineõpetaja õpilastele kiitusi ja märkusi lisada, kommenteerida hindeid ja käitumist. Kommentaarid peavad olema informatiivsed, konstruktiivsed ja positiivsed.

3.11.  Aineõpetaja, kes asendab puuduvat õpetajat, täidab päeviku tunni toimumise päeval kella 16.00ks. Selleks avab e-kooli administraator õpetajale ligipääsu selle klassi päevikule, kus asendustund toimus.

3.12.  Juhul, kui õpilane parandab hinde, teeb aineõpetaja päevikusse paranduse. Selleks on vaja vajutada väljapandud hindele ja panna uus hinne. Parandatud hinne jääb päevikusse märgiga *. Hinde “ajalugu” säilub ning seda on võimalik näha, vajutades hindele.

3.13.  Kursuse/veerandi/perioodi lõpus paneb aineõpetaja käitumise hinde, põhikooli klassides ka hoolsuse hinde.

3.14.  Päevikus avastatud vigadest ja puudustest ning süsteemi häiretest peab aineõpetaja viivitamatult teavitama e-kooli administraatorit (infojuhti).

 

4.        Elektroonilise päeviku täitmine klassijuhataja poolt

4.1.      Peale õpilase puudumise põhjuse väljaselgitamist märgib klassijuhataja puudumise põhjuse e-kooli, kasutades selleks tingmärke (ladina tähestik):

„Н“ -  puudumine seoses haigestumisega;

„K“ -  puudumine perekondlikel põhjustel;

„V“ -  puudumine mõjuval põhjusel;

„Р“ -  puudumine ilma mõjuva põhjuseta.

4.2.        Lastevanemate päringul teeb klassijuhataja väljavõtte õpilase õppeedukusest.

4.3.        Lastevanematega peab klassijuhataja sidet e-kooli kaudu.

4.4.            Iga kursuse/veerandi/perioodi lõpus paneb klassijuhataja välja käitumise hinde, põhikooli klassides ka hoolsuse hinde, kasutades selleks tingmärke.

5.        Elektroonilise päeviku sissekannete kontroll

5.1.   Kontrolli e-kooli täitmise üle teostab õppealajuhataja.

5.2.   Õppealajuhataja kontrollib kontrolltööde graafiku ja päeviku õigeaegset täitmist, hinnete õigeaegset väljapanemist ja tundides osalemist.

5.3.   Kontroll võib olla nii plaaniline kui ka igapäevane. Kontrolli läbiviimisest kollektiivi ette ei teavitata.

5.4.   Kontrolli tulemused vormistatakse tõendiga.

5.5.   Kontrolli tulemustega tutvuvad aineõpetajad ja klassijuhatajad, allkirjastades tõendit.

Tagasi 

4. peatükk 
Hindamisest teavitamise kord

1.      Õpilast ja tema vanemat teavitab kool hindamisest elektroonilise õppeinfosüsteemi (e-kooli) vahendusel.

2.      Kui õpilane ja vanem ei ole andnud nõusolekut hindamisest teavitamiseks elektrooniliselt, teavitab kool õpilast ja vanemat hindamisest paberil oleva dokumendi kättetoimetamise kaudu.

3.      Kui õpilasel ja tema vanemal ei ole võimalik saada teavet hindamise kohta elektroonilise õppeinfosüsteemi vahendusel, siis saavad nad koolile esitada vastava teabenõude. Õpilase ja/või vanema teabenõude alusel antakse õpilasele teavet hindamise kohta elektroonilise õppeinfosüsteemi väljavõttena. Väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist antakse õpilase kätte. Väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist saadetakse vanemale õpilase kaudu.

Tagasi 

5. peatükk 
Õppest puudumisest teavitamise kord

1.        Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised:

1.1.   õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;

1.2.   läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud;

1.3.   olulised perekondlikud põhjused;

1.4.   osavõtt aineolümpiaadidest vanema nõusolekul;

1.5.   osavõtt spordivõistlustest;

1.6.   osavõtt linna koolispordivõistlustest;

1.7.   osavõtt konkurssidest;

1.8.   lõpueksamite sooritamine huvikoolis;

1.9.   muud klassijuhataja poolt mõjuvaks loetud põhjused.

2.      Koolikohustusliku õpilase vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval, kasutades vanema poolt koolile esitatud kontaktandmeid.

3.      Vanem valib puudumisest teavitamiseks talle sobiva viisi (vanem võib teavitada kooli e-kirja saatmisega, helistades kooli või saates koolile vastavasisulise teatise paberil).

4.      Hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval pärast puudumise põhjuste äralangemist teavitab vanem kooli puudumise kestusest.

5.      Gümnaasiumi õpilane või tema vanem teavitab hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õppest puudumisest ja võimaluse korral puudumise kestvusest. Õpilane või vanem valib puudumisest teavitamiseks talle sobiva viisi (kooli võib teavitada e-kirja saatmisega, helistades kooli või saates koolile vastavasisulise teatise paberil).

6.      Kui koolikohustusliku õpilase vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning klassijuhatajal ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Sellisel juhul on valla- või linnavalitsus kohustatud korraldama meetmete rakendamise puudumise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.

7.      Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole, kes korraldab meetmete rakendamise puudumise tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.

Tagasi

 

6. peatükk 
Õpilaste tunnustamise kord

1.      Tunnustamine kiituskirjaga „Väga hea õppimise eest”

1.1.   7. ja 8. klasside õpilasi, kelle aastahinne kõikides õppeainetes on „väga hea” (muusikaõpetuses, kunstiõpetuses ja kehalises kasvatuses võib olla „hea”), tunnustatakse õppenõukogu otsusega kiituskirjaga „Väga hea õppimise eest“.

1.2.   10., 11. ja 12. klassi õpilasi, kellel on kõikides õppeainetes üle 50% lõppenud õppeaasta kursusehinnetest „väga head”, tunnustatakse õppenõukogu otsusega kiituskirjaga „Väga hea õppimise eest“.

2.      Tunnustamine kiitusega põhikooli lõputunnistusel

2.1.   Kiitusega põhikooli lõputunnistusel tunnustatakse põhikooli lõpetajat, kelle lõputunnistusele põhikooli lõpetamise kohta kantavad aastahinded kõikides õppeainetes ja lõpueksamite hinded on „väga hea”.

2.2.   Otsuse põhikooli lõpetaja tunnustamise kohta kiitusega lõputunnistusel teeb õppenõukogu.

3.      Tunnustamine kuld- ja hõbemedaliga

3.1.   Kuldmedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on „väga hea”. Gümnaasiumilõpetaja tunnustamise kuldmedaliga otsustab õppenõukogu.

3.2.   Hõbemedaliga tunnustatakse gümnaasiumilõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt „hea” ja ülejäänud õppeainetes „väga hea”.

3.3.   Gümnaasiumilõpetaja tunnustamise kuld- või hõbemedaliga otsustab õppenõukogu.

4.      Tunnustamine kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines”

4.1.   Õppenõukogu otsusel tunnustatakse kiituskirjaga 9. ja 12. klasside õpilasi, kes on saavutanud väga häid tulemusi ühes või mitmes õppeaines.

4.2.   Tunnustamise tingimused:

•         nendes õppeainetes 8. ja 9. klassi aastahinne „väga hea” ja lõpueksamihinne „väga hea”, ülejäänud õppeainetes vähemalt hinne „rahuldav”.

•         nendes õppeainetes kooliastme- ja koolieksamihinne on „väga hea”, ülejäänud õppeainetes vähemalt hinne „rahuldav”;

•         aktiivse osalemise eest olümpiaadidel, konkurssidel ja ainevõistlustel.

5.      Tunnustamine kiituskirjaga „Heade tulemuste eest õppimises”. Klassijuhataja taotlusel tunnustatakse kiituskirjaga õpilasi, kellel on kõikides õppeainetes aastahinne „väga hea” või „hea”.

6.      Kiituse avaldamine õpilastele

6.1.   Igale õpilasele võib direktori käskkirjaga avaldada kiitust. Taotluse kiituse avaldamiseks teeb klassijuhataja, aineõpetaja või huvijuht.

6.2.   Igale õpilasele võivad klassijuhataja, aineõpetaja või õppealajuhataja avaldada kiitust suuliselt.

6.3.   Klassijuhataja või aineõpetaja võivad avaldada kirjalikult kiitust elektrooniliselt.

7.      Tunnustamine tänukirjaga „Aktiivse osalemise eest gümnaasiumi elus”. Klassijuhataja või huvijuhi taotlusel võib tunnustada tänukirjaga õpilasi, kes osalesid koolisiseste ürituste ja näituste organiseerimisel, konkurssidel, projektitegevuses või õpilasesinduse töös.

8.      Tunnustamine tänukaardiga „Aktiivse osalemise eest klassi elus”. Õppeaasta lõpus tunnustab klassijuhataja oma klassi aktiivseid õpilasi.

9.      Tunnustamine osalemise eest kooli spordielus. Iga õpilast võib õppeaasta lõpus tunnustada sportliku tegevuse eest diplomiga. Kehalise kasvatuse õpetaja taotlusel tunnustatakse õpilast tänukirjaga „Aktiivse osalemise eest gümnaasiumi spordielus”.

10.  Tunnustamine tänukirjaga „Aktiivse osalemise eest aineolümpiaadidel”. Tänukirjaga tunnustatakse 7.-12. klassi õpilast, kui ta on õppeaasta jooksul osalenud aineolümpiaadi(de)l. Tänukirjaga tunnustamiseks esitab direktorile taotluse aineõpetaja.

11.  Tunnustamine mälestusraamatu või hinnalise kingitusega

11.1.     9. klassi õpilast, kes saab põhikooli lõputunnistuse kiitusega, tunnustatakse mälestusraamatu või hinnalise kingitusega.

11.2.     12. klassi õpilast, kes lõpetab gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga, tunnustatakse mälestusraamatu või hinnalise kingitusega.

12.  Tunnustamine mälestusraamatu või hinnalise kingitusega

12.1.     7. ja 8. klassi õpilasi, kelle aastahinne kõikides õppeainetes on „väga hea” (muusikaõpetuses, kunstiõpetuses ja kehalises kasvatuses võib olla „hea”), tunnustatakse õppeaasta lõpul mälestusraamatu või hinnalise kingitusega. Taotluse esitab direktorile klassijuhataja.

12.2.     10. ja 11. klassi õpilasi tunnustatakse mälestusraamatuga õppetulemuste (vt. p 1.2) alusel klassijuhataja taotlusel.

13.  Tunnustamine mälestusraamatu või hinnalise kingitusega eriliste tulemuste eest vabariiklikel olümpiaadidel. Õpilast, kes on saavutanud vabariiklikul aineolümpiaadil 1.-10. koha, tunnustatakse mälestusraamatu või hinnalise kingitusega. Taotluse esitab direktorile õppealajuhataja.

Tagasi

7. peatükk 
Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise kord

1.      Koolis võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud tugi- ja mõjutusmeetmeid eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut.

2.      Õpilast kiidetakse ja tänatakse:

2.1.   heade ja väga heade tulemuste eest õppetöös;

2.2.   klassi või kooli esindamise eest väljaspool kooli;

2.3.   aktiivse klassi- ja koolivälise tegevuse eest;

2.4.   silmapaistva heateo eest.

3.      Õpilase kiitmise ja tänamise meetodid on järgmised:

3.1.   suuline kiitus;

3.2.   kirjalik kiitus õpilaspäevikusse/e-kooli;

3.3.   direktori käskkiri õpilase kiitmiseks;

3.4.   kooli tänukiri koos raamatu või meenega.

4.      Õpilast mõjutatakse, kui ta eksib kooli kodukorra, Eesti Vabariigi seaduste või üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide vastu.

5.      Õpilase mõjutamise meetodid on järgmised:

5.1.         õpilasega vestleb õpetaja või klassijuhatajaga;

5.2.         õpilane kirjutab olukorrakirjelduse;

5.3.         õpilase käitumist arutatakse vanemaga;

5.4.         õpilase  käitumist arutatakse direktori või õppealajuhataja juures;

5.5.         õpilase käitumist arutatakse õppenõukogus või hoolekogus;

5.6.         õpilasele määratakse tugiisik;

5.7.         õpilasele avaldatakse noomitus/ laitus direktori käskkirjaga;

5.8.         õpilaselt võetakse kooli hoiule esemed, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga;

5.9.         õpilane eemaldatakse õppetunnist, tal tuleb viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;

5.10.     konfliktolukorras osalenud pooli lepitatakse, et nad suudaksid edaspidi koos tegutseda;

5.11.     õpilast võib panna tegema koolile kasulikku tegevust, kui õpilase vanem on nõus;

5.12.     õpilast võib jätta pärast õppetundide lõppemist 1,5 tunniks kooli ja määrata talle kohustuslikku tegevust, kui õpilase vanem on sellega nõus;

5.13.     õpilasel võib ajutiselt keelata osa võtta õppekavavälisest tegevusest, kui ta käitub ebaõpilaslikult;

5.14.     õpilase võib ajutiselt  õppetööst kõrvaldada, perioodi lõpuks peab õpilane saavutama  nõutavad õpitulemused.

6.      Õpilase mõjutamise meetod sõltub eksimuse suurusest ja õpilase varasematest korrarikkumistest; kui õpilase koolist koju jõudmiseks on vajalik transpordi kasutamine, siis ka transpordi korraldusest.

7.      Mõjutusmeetme rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, v.a punktis 4.14 toodud mõjutusvahend, mille rakendamise otsustab õppenõukogu.

8.      Õpilaste kiitmist ja mõjutamist puudutavad käskkirjad vormistatakse klassijuhataja, aineõpetajate või teiste koolitöötajate ettepanekul.

Tagasi

8. peatükk 
Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise kord

1.      Klassijuhataja kutsub kokku lastevanemate koosoleku ja loeb  ette tugi- ja mõjutusmeetmete korra.

2.      Iga õppeaasta esimeses klassijuhatajatunnis tutvustatakse õpilastele tugi- ja mõjutusmeetmete korda. Õpilased allkirjastavad tutvumise protokolli.

3.      Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitab klassijuhataja  õpilast ja tema vanemat sõltuvalt rakendatavast meetmest kas direktori käskkirja või õppenõukogu otsuse ärakirja kättetoimetamise kaudu.

Tagasi 

9.      peatükk
Õpilaspileti kasutamise kord

1.      Õpilaspilet on õpilase Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumis õppimist tõendav dokument.

2.      Õpilaspilet antakse õpilasele välja pärast õpilase arvamist Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi õpilaste nimekirja.

3.      Esmakordselt ja vormi vahetusel antakse õpilaspilet õpilasele tasuta.

4.      Õpilaspileti väljaandmise eest vastutab kooli direktor, väljaandmise korraldab sekretär.

5.      Õpilaspileti vorm

5.1.   7.-9. klassi õpilaspilet on kollane.

5.2.   10.-12. klassi õpilaspilet on sinine.

6.      Õpilaspiletile kantakse

6.1.   kooli nimi;

6.2.   õpilase nimi;

6.3.   õpilase isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

6.4.   õpilaspileti number;

6.5.   kehtiv kuni.

7.      Õpilaspiletile kantavad andmed peavad olema selgelt loetavad.

8.      Õpilaspileti esiküljel, vasakul pool on selle omaniku foto.

9.      Õpilaspiletite väljastamise üle peetakse arvestust õpilaspiletite registris.

10.  Õpilaspilet registreeritakse nimeliselt õpilaspiletite registris, kus igale väljaantud õpilaspiletile  antakse number. Õpilaspileti vormidel on eraldi numeratsioon. Õpilaspileti number on kordumatu.

11.  Õpilaspileti kehtivuse märgib kool õpilaspiletile vastava kuupäeva lisamisega igal õppeaastal.

12.  Õpilaspileti kehtivust kinnitab kooli direktori allkiri ja kooli pitser.

13.  Peale kehtivuse lõppemist annab õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem õpilaspileti kehtivuse kuupäeva lisamiseks klassijuhatajale, kes korraldab kehtivuse pikendamise.

14.  Õpilasel või piiratud teovõimega õpilase vanemal on õigus esitada põhjendatud kirjalik avaldus uue õpilaspileti saamiseks, kui:

14.1.                   õpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud;

14.2.                   õpilase nimi või isikukood on muutunud.

15.  Kool korraldab uue õpilaspileti väljaandmise juhul, kui muutuvad õpilaspiletile kantavad kooli andmed.

16.  Uus õpilaspilet vormistatakse sarnaselt õpilaspileti vormistamisega.

17.  Uue õpilaspileti väljaandmine registreeritakse sarnaselt õpilaspileti väljaandmisega.

18.  Õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on kohustatud esmase õpilaspileti koolile tagastama:

18.1.                   õpilaspileti vormi vahetusel

18.2.                   õpilase väljaarvamisel kooli õpilaste nimekirjast.

18.3.                   punktides 14.2 ja 15   nimetatud juhul 

19.  Kool hävitab tagastatud õpilaspileti ja registreerib õpilaspileti kasutusest eemaldamise õpilaspiletite registris. 

20.  Juhul, kui tagastamine on võimatu, tunnistab kooli direktor käskkirjaga õpilaspileti kehtetuks.

Tagasi 

10. peatükk
Õpinguraamatu kasutamise kord

1.      Õpinguraamat on ametlik dokument, kuhu kantakse JVG õpilase nimi, isikukood, õpilasraamatu number, õppe- ja kasvatustöö tulemused ja mille korrektse täitmise eest vastutab õpilane.

2.      Õpinguraamatu omamine on kohutuslik kõikidele gümnaasiumis õppivatele õpilastele.

3.      Õpinguraamat väljastatakse õpilasele kooli astumisel. Õpinguraamat on õpilase käes ja on kasutusel terve gümnaasiumiastme jooksul.

4.      Õpinguraamatusse kleebitakse õpilase pilt, klassijuhataja täidab esilehe ning pärast seda kinnitab direktor õpinguraamatu.

5.      Kursuse lõpus esitab õpilane aineõpetajale õpinguraamatu hinde sissekandmiseks.

6.      Õppeaasta lõpus kannab klassijuhataja õpinguraamatusse õppenõukogu otsuse õpilase edasijõudmise kohta ning esitab selle direktorile kinnitamiseks. Klassi lõpetamiseks peavad olema sisse kantud vastava klassi kursusehinded.

7.      Perioodi lõpus kontrollib klassijuhataja õpinguraamatu täitmise õigsust, teeb kokkuvõtte puudumistest ja käitumisest.

8.      Õpilane on kohustatud esitama õpinguraamatu lapsevanemale või hooldajale õpitulemustega tutvumiseks.

9.      Uue perioodi kahe esimese nädala jooksul on klassijuhataja kohustatud kontrollima, kas lapsevanem või hooldaja on õpinguraamatuga tutvunud.

10.  Õpilane on kohustatud  esitama õpinguraamatu õigeaegselt aineõpetajale täitmiseks.

11.  Õpilane on kohustatud vajadusel esitama õpinguraamatu direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale, klassijuhatajale, lapsevanemale või hooldajale.

12.  Gümnaasiumi lõpus esitab õpilane õpinguraamatu klassijuhatajale hinnete kontrollimiseks ja  õppenõukogus kooli lõpetamise kohta otsuse tegemiseks.

13.  JVG lõpetamise või koolist lahkumise järel jääb õpinguraamat õpilase kätte.

14.  Õpinguraamatu rikkumine ja võltsimine muudab selle kehtetuks.

15.  Õpinguraamatu kaotamisel saab õpilane avalduse alusel kahekordse hinna tasumisel     õpinguraamatu duplikaadi, mille kohta tehakse vastav märge õpinguraamatu viimasele leheküljele.

Tagasi 

11.  peatükk

Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord

1.      Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede tasuta kasutamisse andmisel lähtub kool kehtivast seadusandlusest.

2.      Õpilane või tema vanem ja koolitöötaja peavad kandma tasuta kasutamiseks antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede säilitamiseks vajalikud kulud. Õpilane ja koolitöötaja on kohustatud eemaldama õpikute tagastamisel enda poolt õpikutesse tehtud märkmed, kui see on võimalik õpikuid kahjustamata.

3.      Õpilane ja koolitöötaja ei vastuta kasutusse antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede otstarbelisest kasutamisest tingitud seisukorra muutumise või halvenemise eest.

4.      Õpilane ja koolitöötaja peavad tema kasutusse antud õpikud kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Kooli raamatukogu võib õppevahendi tagastamist nõuda ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul õpilane ja koolitöötaja oleksid saanud kasutuseesmärgi saavutada.

5.      Õpikute tagastamine kasutustähtaja lõpul toimub raamatukogu poolt määratud ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud raamatukogu kasutuseeskirjas.

6.      Raamatukogu võib õpiku tagasi nõuda, kui:

6.1.   ta vajab õpikut ettenägematute asjaolude tõttu;

6.2.   õpilane või kooltöötaja annab õpiku kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või kui õppevahend on tõsiselt ohustatud õpilase või koolitöötaja kohustuste rikkumise tõttu;

6.3.   õpilane arvatakse koolist välja või koolitöötajaga lõpetatakse tööleping.

7.      Kui õpikud laenutati individuaalselt õpilasele, siis vastutab õpikute tagastamise eest õpilane. Kui õpikud anti ainekomplektina aineõpetajale, siis vastutab õpikute raamatukogule tagastamise eest aineõpetaja.

8.      Koolitöötajale antud õpikud tagastatakse raamatukokku või pikendatakse nende laenutust iga õppetsükli lõpus.

9.      Õpilase tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või tema vanem vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjas ette nähtud hüvituskorrale. Koolitöötaja tekitatud ainelise kahju hüvitab koolitöötaja vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjas ette nähtud hüvituskorrale.

Tagasi

12. peatükk 
Õpilase ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise kord

1.      Koolis toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.

2.      Kuna kool tagab tervisekaitse õpilastele nende viibimise ajal koolis, siis peetakse koolis täpset arvestust koolimajas viibivate inimeste üle. Kui õpilane lahkub koolipäeva jooksul koolimajast, siis teatab ta sellest eelnevalt klassijuhatajale või aineõpetajale või õppealajuhatajale.

3.      Tunni ajal on õpilastel lubatud klassist väljuda ainult õpetaja loal.

4.      Õppetundide ajal on õpilastel keelatud kutsuda nende juurde tulnud kõrvalisi isikuid gümnaasiumi esimesest korrusest kõrgemale.

5.      Kui õpilane suitsetab, tarvitab alkohoolseid jooke või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid gümnaasiumi territooriumil või ei täida üldist koolikohustust, mis on ette nähtud Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 8, või paneb toime õigusvastase teo, siis teavitab kool seaduses ettenähtud korras vanemaid, politseid, alaealiste asjade komisjoni või esitab avalduse kohtusse.

6.      Juhtumitest, kui õpilast on ohustatud vaimse või füüsilise vägivallaga, tuleb teatada klassijuhatajale/õppealajuhatajale/direktorile.

7.      Õpilane, kellest on saanud kiusamise ohver või kes ei tunne end koolis ohutult, peab sellest kindlasti teatama psühholoogile, klassijuhatajale või täiskasvanule, keda ta usaldab.

8.      Koolitöötajad ja õpilased peavad võrdselt hoiduma igasugustest vägivallailmingutest.

9.      Kooli direktor võib kooli nimel pöörduda politseisse, alaealiste asjade komisjoni või kohtusse nädala jooksul, alates kuriteo või väärteo teadasaamisele järgnevast päevast.

Tagasi

13. peatükk 
Kooli külastamise kord

1.      Vanemad ootavad oma lapsi kooli fuajees.

2.      Vanemad, kes soovivad vestelda aineõpetaja, klassijuhataja või kooli juhtkonnaga, võivad seda teha lastevanemate vastuvõtuks määratud ajal.

3.      Vanemad, kes soovivad tulla vastuvõtuvälisel ajal, on kohustatud teatama oma tulekust ning kooskõlastama visiidi teise osapoolega. Teavitamine toimub päeviku, e-kooli, e-posti või telefoni kaudu (k.a sekretäri telefon).

4.      Vanemate osalemist üritustel ning viibimist koolis ürituste ajal reguleerib kooli juhtkond.

5.      Gümnaasiumi külalised esitavad valvelauas isikut tõendava dokumendi ja teavitavad valvelaua töötajat külastamise eesmärgist. Külalise andmed fikseeritakse külalisraamatus.

6.      Kooli vilistlastel, vanematel ning lastel, kes on huvitatud gümnaasiumis õppimisest, on lubatud külastada kooli juhtkonna nõusolekul või lahtiste uste päevadel.

7.      Õpetajad, kes ootavad külalisi (sugulasi, kolleege), informeerivad külaliste tulekust valvelaua töötajat.

8.      Isikutest, kes kooli territooriumil või kooli hoones viibivad alkoholi- või narkojoobes, suitsetavad, tuleb koheselt teatada politseiesindajale.

Tagasi 

14. peatükk 
Jälgimisseadmestiku kasutamise kord

1.      Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks ning koolihoone ja -vara kaitseks on Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumil õigus paigaldada oma territooriumile väljaspoole maja ja maja sisse  jälgimisseadmeid.

2.      Jälgimisseadmed aitavad õigeaegselt ennetada alltoodud ohtusid:

2.1.           Tulekahju

2.2.           Vandalism

2.3.           Vägivald õpilaste ja koolitöötajate suhtes

2.4.           Korrarikkujad (huligaanne käitumine)

2.5.           Uimastite levitamine

2.6.           Terrorism

2.7.           Inimrööv

3.      Jälgimisseadmeste ülesanded:

3.1.           Jälgida fuajees ja kooli territooriumil inimeste liikumist

3.2.           Piirata kõrvaliste isikute sisenemist koolihoonesse

3.3.           Tagada koolihoone ja -vara kaitse

3.4.           Aidata välja selgitada koolist põhjuseta puudumise ja suitsetamisefakte

3.5.           Reageerida kiiresti ohule ja hoida ohuolukordi kontrolli all

3.6.           Aidata analüüsida toimunud vahejuhtumeid ja eriolukordi

4.      Jälgimisseadmed töötavad katkestamatult ööpäevaringselt.

5.      Jälgimisseadmete töö käigus saadavaid andmeid saab vaadata arvutikuvarilt, mis asub esimesel korrusel administraatori kontrolli all.

6.      Jälgimisseadmete salvestisandmeid on õigus kasutada ainult Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi administratsioonil. Kooli administratsiooni kirjalikul loal võib andmeid edastada kolmandatele isikutele.

7.      Koolil on õigus muuta videokaamerate arvu ja paigaldamiskohti.

7.1.           Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada jälgimisseadmeid.

7.2.           Jälgimisseadmed on paigaldatud kooli territooriumile ja kooli koridoridesse.

7.3.           Juhtimiskeskus asub valvelauas.

7.4.           Saadud andmed salvestatakse, salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta.

7.5.           Salvestistele juurdepääs toimub ainult juhtkonna loal.

7.6.           Häiresignaal evakueerumise algatamiseks on 1 pikk kellahelin.

7.7.           Täiendav signaal evakuatsioonihäire kinnitamiseks on 1 pikk kellahelin.

Tagasi 

15.  peatükk

Õpilaste esemete koolis hoiustamise kord

1.      Koolitöötajal on õigus võtta ese hoiule, kui eset võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut, mis võib kaasa tuua teise isiku vigastamise, tapmise või võõra asja kahjustamise.

2.      Esemed ja ained, mida on keelatud kooli tuua:

2.1.   teravad ja lõikavad esemed;

2.2.   tulirelvad;

2.3.   pneumaatilised relvad;

2.4.   ragulkad, kastetid, kumminuiad ja muud taolised esemed;

2.5.   narkootilised ained;

2.6.   alkohoolsed joogid;

2.7.   tubakatooted;

2.8.   lõhkeained.

3.      Kooli hoiule antud eset hoiab direktor. Direktor peab hoidma eset selle säilimist tagaval viisil.

4.      Eseme kooli hoiulevõtmise protokollimine on kohustuslik. Õpilasele, kellelt ese hoiule võetakse, väljastab direktor viivitamata eseme hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse kooli nimetus, isiku andmed, kelle ese hoiule võetakse, hoiulevõtmise aeg ja põhjus, õiguslik alus, mõjutusmeetme rakendamise otsust sisaldava käskkirja number ning hoiulevõetava asja kirjeldus. Kui õpilane, kellelt ese hoiule võetakse, ei ole eseme omanik ega selle seaduslik valdaja või kui eset ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab direktor omanikku või seaduslikku esindajat eseme hoiulevõtmisest viivitamata.

5.      Hoiulevõetud eseme omanikule tagastatakse asi viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist.

6.      Alkohoolse joogi äravõtmisest teavitatakse viivitamatult lapsevanemat. Äravõetud alkohoolne jook antakse üle lapsevanemale.

7.      Tubakatoote või mingi muu keelatud aine äravõtmisest teavitatakse politseid (kasutamine või mittekasutamine ei ole oluline, seadus näeb ette sanktsioonid selliste keelatud vahendite omamise ja valdamise eest). Äravõetud tubakatoode antakse politseisse.

8.      Igasuguse relva äravõtmisest teavitatakse viivitamatult politseid ja lapsevanemaid. Äravõetud relv antakse politseisse.

Tagasi 

16.  peatükk

JVG õpilase koolist väljaarvamise kord

1.      Õpilane arvatakse koolist välja:

1.1.   kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;

1.2.   kui õpilane ohustab oma käitumisega teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

1.3.   kui õpilane puudub põhiharidust omandades mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

1.4.   kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;

1.5.   kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad“ või „puudulikud“;

1.6.   kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus.

2.      Täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks

Korduvalt kodukorda rikkuv õpilane arvatakse koolist välja, kui õpilane rikub korduvalt õpikute kasutamise ning koolile tagastamise tingimusi ja korda; õppest puudumisest teavitamise korda; õppekavavälises tegevuses kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise korda; vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise korda. Õpilane arvatakse koolist välja, kui ta seab ohtu enda ja teiste turvalisuse ning kasutab korduvalt esemeid viisil, mis toovad kaasa esemete hoiulevõtmise.

Tagasi 

17. peatükk 
JVG kooliruumide, raamatukogu, tehniliste ja muude vahendite tasuta kasutamise kord

1.      Kool annab rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid tasuta kasutamisse lepinguga. Leping võib olla suuline või kirjalik vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Lepingu koolipoolseks esindajaks on direktor.

2.      Garderoobi jäetakse ülerõivad ja jalatsid. Õpilaste ja kooli töötajate kadunud asjade eest kool materiaalselt ei vastuta. Isiklike asjade säilitamise eest vastutavad õpilane ja kooli töötaja ise.

3.      Õppekavaväliselt on õpilastel ja õpetajatel võimalik tasuta kasutada spordisaali, raamatukogu, aulat ja klassiruume. Garderoob ja klassiruumid on avatud õppekavaväliseks tegevuseks (lahtiste uste päev, klassiõhtud, peoõhtud jne) direktoriga kooskõlastamise alusel.

4.      Õpilane kasutab kõiki klassiruume tunniplaani alusel. Klassiruumis peab olema vähemalt 19ºC sooja, hea valgustus, mis vastab sanitaarnõuetele, terved toolid ja lapse kasvule vastavad lauad.

5.      Kõiki kasutuses olevad õpperuume koristatakse iga päev niiskelt kooli tehnilise personali poolt.

6.      Juhul, kui õpilane on ise põhjustanud koolile kahju või korralageduse, tuleb see kompenseerida vanemate poolt.

7.      Võimlas, arvutiklassis, tööõpetuseklassides, keemia- ja füüsikakabinetis, peab õpilane täitma nende ruumide kasutamise erinõudeid.

8.      Õpilasel on õigus viibida arvutiklassis pärast tunde ja töötada arvutiga kodutööde tegemiseks ainult õpetaja loal ja  järelevalve all.

9.      Õppevahendite või õpiku tahtliku rikkumise või kaotamise korral on õpilane kohustatud hüvitama kahju või asendama samaväärse raamatuga.

10.  7.-12. klassi õpilasi toitlustatakse koolisööklas tasuta. Koolisööklasse tulevad õpilased koos aineõpetaja või klassijuhatajaga.

Tagasi 

18. peatükk 
JVG õpilaste kehalise kasvatuse tunnis viibimise kord

 

1.      Kehalise kasvatuse tundides kannab õpilane tunni läbiviimise kohale vastavaid spordiriideid ja

-jalatseid.

2.      Õpilane viibib kehalise kasvatuse tunnis ja täidab õpetaja korraldusi ka juhul, kui ta on kehalistest harjutustest vabastatud.

3.      Kehalise kasvatuse tunnis ei lubata:

3.1.           kasutada mobiiltelefoni;

3.2.           kanda pikki ehteid, käekella ega sõrmuseid,

3.3.           kanda lühikesi spordisärke, mille alt paistab aluspesu;

3.4.           kanda pikki juukseid lahtiselt.

4.                 Spordiriietust kannavad õpilased ainult kehalise kasvatuse tunnis ning pärast tundi riietuvad ümber.

Tagasi

 

19. peatükk 
Kooli korrapidamise kord

1.                 Kõik klassid ja õpetajad peavad korda vastavalt graafikule.

2.                 Sööklakorrapidajad (4 õpilast) määratakse klassijuhataja poolt. Sööklakorrapidajatel on lubatud lahkuda tunnist 10 minutit enne tunni lõppu, aga sööklast lahkuda koos tunnikellaga.

3.                 Garderoobikorrapidajad (3 õpilast) määratakse klassijuhataja poolt. Garderoobis algab korrapidamine kell 8.00 ja lõpeb 15.15. Korrapidajad võtavad õpilastelt vastu üleriideid kella 8.00-8.15 ja annavad välja pärast 6. ja 7. tundi.

Tagasi 

20.  peatükk

Kooli kodukorraga tutvumise kord

 

1.      Kool avalikustab  kodukorra oma veebilehel ja loob võimalused sellega tutvumiseks ka paberkandjal.

2.      Kooli kodukord pannakse koolis välja õpilastele ja õpetajatele nähtavasse kohta. Kooli teise korruse stendil ja raamatukogus on kodukord paberkandjal.

3.      Lapse kooli õppima asumisel on lapsevanema kohustus tutvuda kooli kodukorraga. Klassijuhataja kohustus on tutvustada lapsevanemat kodukorraga igal õppeaastal. Klassijuhataja informeerib lapsevanemaid sellest, kust saab infot kooli kodukorra kohta.

4.      Lapsevanema kohustus on teavitada oma last kooli kodukorrast ja jälgida, et tema laps reegleid täidab.

5.      Igal õppeaastal on klassijuhataja ülesandeks jälgida seda, et iga lapsevanem on kooli kodukorraga tutvunud, tutvumisprotokolli allkirjastanud ja last kodukorrast teavitanud.

6.      Klassijuhataja tutvustab omalt poolt iga õppeaasta algul  õpilastele kooli kodukorda.

7.      Õpetajad ja teised kooli töötajad järgivad ise kooli kodukorrareegleid ja jälgivad oma töö käigus, et ka õpilased kodukorrast kinni peaksid.

8.      Õpilase kohustus on teada ja järgida kooli kodukorra reegleid.

Tagasi 

 

 

Arhiiv

contador de visitas счетчик посещений